Elektritootmise vähenemine on toonud 2030 kliimaeesmärgi täitmise lähedale

Eesti on seadnud endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi täitmiseks peaks Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 2030. aastal olema keskkonnaministeeriumi hinnangul umbes 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Kaks aastat tagasi oli Eesti kogu kasvuhoonegaaside koguheide sõltuvalt arvestusest umbes 19,1 – 20,9 miljonit tonni. Et täita Eesti 2030 seatud kliimaeesmärki peaks saastekogus langema umbes 37 protsendi ehk umbes seitsme miljoni tonni võrra aastas.

Selleks et Euroopa Liidus lihtsustada saastamise vähendamist, on käivitatud saastekvootide piira ja kauple süsteem. Sisuliselt tähendab see seda, et saastavad tööstused saavad omavahel saastekvoote kaubelda, mis omakorda toob kaasa selle, et töötusettevõtmise millel on odavam saastamist vähendada, seda ka teevad. Tööstused, mille jaoks saastamise vähendamine on jällegi kallim, saavad osta kvoote ja edasi toimetada.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht ütles ERR-ile, et Eestis tuleneb 70 protsenti koguheitest suurenergeetikast ja suurtööstussektorist, mis kuuluvad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemissüsteemi. Järele jäänud kolmandik tuleneb kauplemissüsteemi välistest sektoritest – väikesemahuline energeetika, transport, tööstuslikud protsessid ja põllumajandus.

Energiatööstuse koguheide oli 2017. aastal 14,7 miljonit tonni. Möödunud aastal langes see 13,9 miljonile tonnile. Suur osa sellest põlevkivist elektri tootmine, mis läheb kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi alla. CO2 kvoodi hind on samas jällegi märgatavalt kasvanud. Kui 2017. aasta lõpus lähenes see kaheksale eurole tonni kohta, siis näiteks sel aastal on kvoodi hind olnud pea püsivalt üle 20 euro tonni eest, lähenedes korraks ka 30 euro tasemele.

See tähendab omakorda, et Eesti Energia jaoks, millest pärineb keskkonnaministeeriumi arvutustel umbes 75 protsenti Eesti saastest, ei ole olnud rentaabel selliste hindadega elektrit toota. Seda kinnitab ka ettevõte ise.

“Eesti Energia Narva jaamade, Enefit Energiatootmine, CO2 heitmed on kaheksa kuuga, jaanuar – august, vähenenud 7,2 miljonilt tonnilt 3,7 miljonile tonnile. Vähenemine on kaheksa kuuga 3,5 miljoni tonni võrra ehk 49 protsenti,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Kuigi ettevõte ise ega ka keegi teine ei ole täpselt võimeline prognoosima, kui palju väheneb aasta lõikes Eesti Energia kogutootmine, siis ei ole põhjust plahvatusliku tootmise kasvu prognoosida. Ehk siis näpudelt arvutades võib vabalt ettevõtte heide sel aastal langeda näiteks kuue-seitsme miljoni tonni võrra. See omakorda tähendaks peaaegu eelnimetatud kliimaeesmärgi täitmist.

Seejuures on igal aastal üle Euroopa Liidu kasutatav heitmekogus vähenemas 1,7 protsenti. See tähendab, et CO2 kvoodi hinna märgatav langus ei ole kuigi tõenäoline. Samuti on Eesti Energial plaanis hiljemalt 2023. aastal sulgeda lõplikult ettevõtte vanemad energiaplokid, mis tähendab et isegi soodsas tuluolukorras jääks elektritootmine ära.

“Eesti Energia taha kliimaeesmärkide täitmine ei jää. Kui Euroopa Liit seab 2050 süsinikuneutraalsuse eesmärgiks, on Euroopa Komisjon lubanud selle juurutada ka EL-i regulatsioonis. See tähendab, et aastal 2050 langeb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kaubeldavate kvootide arv kas nullini või nulli lähedale,” rääkis Priit Luts.

“See omakorda tähendab, et kui süsiniku püüdmise tehnoloogiaid kasutusele võtta ei õnnestu, siis üle 70 protsendi Eesti tänastest CO2 emissioonidest langeb tööstuse sulgemise tõttu automaatselt ära, ilma et valitsus midagi otsustama peaks. Võrreldes 1990. aasta tasemega 40,4 miljonit tonni tähendaks see CO2 emissiooni vähendamist umbes 85 protsendi võrra,” lisas ta.

“Eesti suurimateks probleemideks süsinikuneutraalse majanduse saavutamisel on mitte kauplemise alla minevad transport, elamumajandus, põllumajandus ja taastuvenergia aeglane areng. Seal on märksa raskem muudatusi saavutada võrreldes vanade põlevkiviplokkide kinnipanekuga,” rääkis Luts.

Sellega nõustus ka keskkonnaministeerium. “Elektritootmise kasvuhoonegaaside heite vähenemine [ei aita] mitte kuidagi kaasa kauplemissüsteemi välistes sektorites seatud 13-protsendilisele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmisele. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik lähikümnendil vähendada nii transpordi- kui põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heidet kui ka suurendada energiatõhusust hoonetes, transpordis ja põllumajanduses,” ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht.

Allikas: ERR

Foto: Avalik