Kliimaneutraalsuseni jääva 30 aasta jooksul on valitsuse keerulisim otsus, mil määral ja kuidas arendada põlevkivitööstust. FOTO: Mihkel Maripuu
Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus nõustus ka EKRE.
Juunis üsna järsult Euroopa Liidu riigijuhtide e e kerkinud küsimus, kas ühineda eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ehmatas sammu eemale hüppama nelja riigi peaministrid, nende hulgas Jüri Ratase. Eile otsustas valitsus, et kliimaeesmärgiga minnakse siiski kaasa.
Suvi otsa rõhutas peaminister Ratas, et enne otsuse langetamist on vaja korralikku analüüsi ja uuringut, kas selline eesmärk on Eestile üldse saavutatav ja mis hinnaga. Erilist skepsist on kliimaambitsioonide suhtes üles näidanud koalitsiooni kuuluv EKRE.
Sel nädalal tutvustas aga Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI) Eesti kliimaambitsioonide raportit, kus jõuti järeldusele, et kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks on Eestis võimalik ja pikas plaanis ka majanduslikult tulus. Siitmaalt oli valitsusel otsustuskoht ja konsensuslikult leiti eile, et kliimaeesmärgiga minnakse kaasa.
«Eesti ütleb jah Euroopa Liidu kliimaambitsioonile,» teatas peaminister Jüri Ratas.
«Toetame Euroopa Liidu üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist, kui seda toetavad piisavad üleminekumeetmed ning arvestatakse liikmesriikide eripärasid. Investeeringutega kliimamuutuste pidurdamisesse panustame tulevikku ning meie jõukusesse ja tarkusesse,» raporteeris ta.
Oluline on paindlikkus
Ratas lisas, et valitsus peab tähtsaks, et riikidel säiliks paindlikkus valida kliimaeesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sealhulgas teha suveräänseid maksuotsuseid. «Sellisele kokkuleppele jõudsime keskkonnaminister Rene Koka
e epanekul Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni «Puhas planeet kõigi jaoks» arutelu käigus,» märkis peaminister.
Seni oli Eesti eesmärk vähendada õhku paisatud kasvuhoonegaase 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes 80 protsenti. Euroopa Komisjon soovitas liikmesriikidel kaaluda ambitsioonikamat eesmärki: saavutada samaks ajaks kliimaneutraalsus. See tähendab, et õhku ei paisata rohkem heitmeid, kui loodus siduda jaksab.
Koalitsioonierakondadest on seni võitlusse kliimamuutustega külmalt suhtunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Valitsuse eilne otsus oli aga konsensuslik, nagu tavaks. See tähendab, et ka EKRE on kliimaneutraalsuse eesmärgiga nõus.
EKRE esimees, siseminister Mart Helme kinnitas, et erakond pole kliimaküsimustes oma meelt muutnud. «Üksmeelne otsus sündis väga raskete ja kohati isegi teravate läbirääkimiste tulemusena,» ütles ta. «Meie avaldusse sai sisse, et me aktsepteeri Euroopa ühismakse. Teatavasti kavandatakse Euroopa plastmassimaksu. Me ei aktsepteeri, et see hakkab laekuma Euroopa Komisjonile, maksupoliitilised otsused peavad jääma iga liikmesriigi otsustuspädevusse.»
Seega oli EKRE toetuse eeldus, et kõik suuremad praktilised sammud, mis kliimaeesmärgi saavutamiseks astuda tuleb, otsustab iga riik ise.
EKREsse kuuluv keskkonnaminister Rene Kokk jä is otseselt vastamata, miks EKRE kliimaambitsiooni heaks kiidab. «Keskkond ja kliima on midagi, mida me kõik iga päev tajume. Neid tulemusi on vaadatud. Eesti on olnud üks tublimaid, kes on selle arvutuskäigu läbi teinud, teekonna ära kaardistanud,» ütles ta. «Selle pealt on vaadatud võimalikke arenguid ja selle pealt on otsus tulnud.»
Kokk rõhutas, et lihtsalt loosungiga «saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus» ei tohiks panna Eesti riiki ja rahvast löögi alla. «Meil on vaja vaadata suures pildis seda, et suudaksime jätkata siin mõistlikku elamist.»
Mõni päev tagasi andis Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse juhitud rahvaalgatus peaministrile üle 2848 inimese ning 12 organisatsiooni allkirjad pöördumisele «Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035». Sellega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik
